mihkel

Viro

Substantiivi

mihkel (gen mihkli, part mihklit)

1. (puhekieli) mikkelinpäivä , mikkeli, Mikkelin päivä

   enne mihklit, pärast mihklit – ennen mikkeliä, mikkelin jälkeen

   Kevadest sügiseni, jüripäevast mihklini. – Keväästä syksyyn, Yrjön päivästä Mikkelin päivään.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 2e (n`umber) number

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	mihkel	mihklid
genetiivi	mihkli	mihklite
partitiivi	mihklit	mihkleid
illatiivi	mihklisse	mihklitesse mihkleisse
inessiivi	mihklis	mihklites mihkleis
elatiivi	mihklist	mihklitest mihkleist
allatiivi	mihklile	mihklitele mihkleile
adessiivi	mihklil	mihklitel mihkleil
ablatiivi	mihklilt	mihkelitelt mihkleilt
translatiivi	mihkliks	mihkeliteks mihkleiks
terminatiivi	mihklini	mihkliteni
essiivi	mihklina	mihklitena
abessiivi	mihklita	mihkliteta
komitatiivi	mihkliga	mihklitega

Liittyvät sanat

• mihklipäev

Substantiivi

1. (puhekieli) tupakansytytin, sytytin, (suomen puhekieli) sytkäri

   • Synonyymi välgumihkel

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
• Eesti keele seletav sõnaraamat