mees

Espanja

Verbi

mees

1. subjunktiivin preesensin yksikön 2. persoonan muoto verbistä mear[luo]

Hollanti

Substantiivi

mees m./f. (monikko mezen)

1. tiainen

Inkeroinen

Substantiivi

mees

1. mies

Latina

Verbi

meēs

1. aktiivin konjunktiivin preesensin yksikön 2. persoonan muoto verbistä meō

Livvi

Substantiivi

mees

1. mies

Viro

Substantiivi

mees (m`ees; gen mehe, part meest)

1. mies

   mees ja naine – mies ja nainen

2. mies puolisona, aviomies

Ääntäminen

• IPA: [meːs]

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 13 (s`uur) suur

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	mees	mehed
genetiivi	mehe	meeste
partitiivi	meest	mehid
illatiivi	mehesse	meestesse mehisse
inessiivi	mehes	meestes mehis
elatiivi	mehest	meestest mehist
allatiivi	mehele	meestele mehile
adessiivi	mehel	meestel mehil
ablatiivi	mehelt	meestelt mehilt
translatiivi	meheks	meesteks mehiks
terminatiivi	meheni	meesteni
essiivi	mehena	meestena
abessiivi	meheta	meesteta
komitatiivi	mehega	meestega

Liittyvät sanat

• meeskond

Adjektiivit

• mehekas, meheline
• mehine

Yhdyssanat

• abielumees, kälimees, leskmees, naisemees, peigmees, poissmees, väimees; peremees
• ametimees, aidamees, asjamees, esimees, kalamees, kaupmees, kojamees, meremees, põllumees, saamamees, vikatimees, ärimees
• aumees, elumees, härrasmees, löömamees
• suurmees
• seltsimees
• noormees, täismees, täitsamees, vanamees, väikemees
• meesisik, meeskodanik, meesjuuksur, meeslaulja, meesõpetaja, meespere, meessõber, meessugu
• meespaarismäng, meesüksikmäng
• meesterahvas

Aiheesta muualla

• mees Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara: PSV / mees
• [SP] Eesti keele sõnapered : mees

Substantiivi

mees

1. yksikön inessiivimuoto sanasta mesi