mõõk

Viro

Substantiivi

mõõk (gen. mõõga, part. mööka)

1. miekka

Taivutus

ÕS 22u

sijamuoto	yksikkö	monikko
nominatiivi	mõõk	mõõgad
genetiivi	mõõga	mõõkade
partitiivi	mõõka	mõõku mõõkasid
illatiivi	(lyhyt) mõõka	mõõkadesse (mõõgusse)
	(pitkä) mõõgasse
inessiivi	mõõgas	mõõkades (mõõgus)
elatiivi	mõõgast	mõõkadest (mõõgust)
allatiivi	mõõgale	mõõkadele (mõõgule)
adessiivi	mõõgal	mõõkadel (mõõgul)
ablatiivi	mõõgalt	mõõkadelt (mõõgult)
translatiivi	mõõgaks	mõõkadeks (mõõguks)
terminatiivi	mõõgani	mõõkadeni
essiivi	mõõgana	mõõkadena
abessiivi	mõõgata	mõõkadeta
komitatiivi	mõõgaga	mõõkadega

Teemamuodot lihavoitu.

Liittyvät sanat

• mõõklema

Yhdyssanat

• kahekäemõõk, ratsaväemõõk
• timukamõõk
• mõõgavoitlus

Aiheesta muualla

• mõõk Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• mõõk sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)