lieromaisuus
Suomi[muokkaa]
Substantiivi[muokkaa]
lieromaisuus (40)
- se, että on lieromainen
Taivutus[muokkaa]
Taivutus | ||
---|---|---|
sijamuoto | yksikkö | monikko |
kieliopilliset sijamuodot | ||
nominatiivi | lieromaisuus | lieromaisuudet |
genetiivi | lieromaisuuden | lieromaisuuksien |
partitiivi | lieromaisuutta | lieromaisuuksia |
akkusatiivi | lieromaisuus; lieromaisuuden |
lieromaisuudet |
sisäpaikallissijat | ||
inessiivi | lieromaisuudessa | lieromaisuuksissa |
elatiivi | lieromaisuudesta | lieromaisuuksista |
illatiivi | lieromaisuuteen | lieromaisuuksiin |
ulkopaikallissijat | ||
adessiivi | lieromaisuudella | lieromaisuuksilla |
ablatiivi | lieromaisuudelta | lieromaisuuksilta |
allatiivi | lieromaisuudelle | lieromaisuuksille |
muut sijamuodot | ||
essiivi | lieromaisuutena | lieromaisuuksina |
translatiivi | lieromaisuudeksi | lieromaisuuksiksi |
abessiivi | lieromaisuudetta | lieromaisuuksitta |
instruktiivi | – | lieromaisuuksin |
komitatiivi | – | lieromaisuuksine- + omistusliite |
vartalot | ||
vokaalivartalo | - | |
heikko vartalo | lieromaisuude- | |
vahva vartalo | lieromaisuute- | |
konsonantti- vartalo |
lieromaisuut- |