lõpp
 |
Viro
[muokkaa]Substantiivi
[muokkaa]lõpp (gen. lõpu, part. lõppu)
- loppu
- Kirja lõpp jäi segaseks. – Kirjan loppu jäi epäselväksi.
- raha on lõpul – Rahat on loppu / raha on lopussa.
- (ajallinen) loppu, päätös
- peo, kontserdi lõpp – juhlan, konsertin päätös
- kuu lõpul, lõpus – kuukauden lopussa
Taivutus
[muokkaa] Näytä/piilota taivutustaulukko
| yksikkö | monikko | |
| nominatiivi | lõpp | lõpud |
| genetiivi | lõpu | lõppude |
| partitiivi | lõppu | lõppe lõppusid |
| illatiivi | lõppu lõpusse | lõppudesse |
| inessiivi | lõpus | lõppudes |
| elatiivi | lõpust | lõppudest |
| allatiivi | lõpule | lõppudele |
| adessiivi | lõpul | lõppudel |
| ablatiivi | lõpult | lõppudelt |
| translatiivi | lõpuks | lõppudeks |
| terminatiivi | lõpuni | lõppudeni |
| essiivi | lõpuna | lõppudena |
| abessiivi | lõputa | lõppudeta |
| komitatiivi | lõpuga | lõppudega |