kuuluma

Wikisanakirjasta

Viro[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

kuuluma (inf kuuluda, yks 3 kuulub)

  1. (omistussuhteesta) kuulua, olla jonkin
    Maja kuulub riigile. – Talo kuuluu valtiolle, on valtion.
  2. kuulua, olla osana, olla jäsenenä
    Ei kuulu ühtegi erakonda. – Ei kuulu mihinkään puolueeseen.
    Ülikonna juurde kuulub lips. – Puvun yhteyteen kuuluu solmio.

Taivutus[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]

Verbi[muokkaa]

kuuluma (inf. kuuluda, yks.3. kuulub)

  1. (äänestä) kuulua
  2. (asioista, uutisista jms.) kuulua
    Mis kuulub, kuidas käsi käib? – Mitä kuuluu, miten menee?

Taivutus[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • kuuluma Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • kuuluma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet[muokkaa]

  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
  • Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"
  • Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Verkkoversio: ÕS 2013