kumahdus

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

kumahdus (39)

  1. kumahtaminen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈkumɑhdus/
  • tavutus: ku‧mah‧dus

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi kumahdus kumahdukset
genetiivi kumahduksen kumahdusten
kumahduksien
partitiivi kumahdusta kumahduksia
akkusatiivi kumahdus;
kumahduksen
kumahdukset
sisäpaikallissijat
inessiivi kumahduksessa kumahduksissa
elatiivi kumahduksesta kumahduksista
illatiivi kumahdukseen kumahduksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi kumahduksella kumahduksilla
ablatiivi kumahdukselta kumahduksilta
allatiivi kumahdukselle kumahduksille
muut sijamuodot
essiivi kumahduksena kumahduksina
translatiivi kumahdukseksi kumahduksiksi
abessiivi kumahduksetta kumahduksitta
instruktiivi kumahduksin
komitatiivi kumahduksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo kumahdukse-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
kumahdus-

Etymologia[muokkaa]

johdos verbistä kumahtaa (kumahd- + -us)

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]