kolleeg

Wikisanakirjasta

Viro[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

kolleeg (koll`eeg; gen kolleegi, part kolleegi)

  1. virkatoveri, virkaveli, ammatitoveri, kollega (syn. ametivend, kutsekaaslane, vrt. töökaaslane
    Arst küsis kolleegidelt nõu. – Lääkäri kysyi kolleegoilta neuvoa.

Taivutus[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : sõna [1]
  • kolleeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)

Lähteet[muokkaa]

  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.