kolleeg

Viro

Substantiivi

kolleeg (koll`eeg; gen kolleegi, part kolleegi)

1. virkatoveri, virkaveli, ammatitoveri, kollega (syn. ametivend, kutsekaaslane, vrt. töökaaslane

   Arst küsis kolleegidelt nõu. – Lääkäri kysyi kolleegoilta neuvoa.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	kolleeg	kolleegid
genetiivi	kolleegi	kolleegide
partitiivi	kolleegi	kolleege kolleegisid
illatiivi	kolleegi kolleegisse	kolleegidesse
inessiivi	kolleegis	kolleegides
elatiivi	kolleegist	kolleegidest
allatiivi	kolleegile	kolleegidele
adessiivi	kolleegil	kolleegidel
ablatiivi	kolleegilt	kolleegidelt
translatiivi	kolleegiks	kolleegideks
terminatiivi	kolleegini	kolleegideni
essiivi	kolleegina	kolleegidena
abessiivi	kolleegita	kolleegideta
komitatiivi	kolleegiga	kolleegidega

Aiheesta muualla

• [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : sõna
• kolleeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.