Siirry sisältöön

kimmeltely

Wikisanakirjasta

Suomi

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

kimmeltely (2)

  1. kimmelteleminen

Ääntäminen

[muokkaa]
  • IPA: /ˈkimːelˌt̪ely/
  • tavutus: kim‧mel‧te‧ly

Taivutus

[muokkaa]
Taivutus
sijamuotoyksikkömonikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi kimmeltely kimmeltelyt
genetiivi kimmeltelyn kimmeltelyjen
kimmeltelyiden
kimmeltelyitten
partitiivi kimmeltelyä kimmeltelyitä
kimmeltelyjä
akkusatiivi kimmeltely;
kimmeltelyn
kimmeltelyt
sisäpaikallissijat
inessiivi kimmeltelyssä kimmeltelyissä
elatiivi kimmeltelystä kimmeltelyistä
illatiivi kimmeltelyyn kimmeltelyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi kimmeltelyllä kimmeltelyillä
ablatiivi kimmeltelyltä kimmeltelyiltä
allatiivi kimmeltelylle kimmeltelyille
muut sijamuodot
essiivi kimmeltelynä kimmeltelyinä
translatiivi kimmeltelyksi kimmeltelyiksi
abessiivi kimmeltelyttä kimmeltelyittä
instruktiivi kimmeltelyin
komitatiivi kimmeltelyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo kimmeltely-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Etymologia

[muokkaa]

Käännökset

[muokkaa]

Aiheesta muualla

[muokkaa]