kehuskella
Suomi[muokkaa]
Verbi[muokkaa]
kehuskella (67) (taivutus[luo])
Ääntäminen[muokkaa]
- IPA: /ˈkehusˌkelːɑˣ/
- tavutus: ke‧hus‧kel‧la
Etymologia[muokkaa]
- frekventatiivimuoto sanasta kehua
Liittyvät sanat[muokkaa]
Johdokset[muokkaa]
- substantiivit: kehuskelu
Aiheesta muualla[muokkaa]
- kehuskella Kielitoimiston sanakirjassa