keha

Viro

Substantiivi

keha (gen keha, part keha, adit kehha)

1. keho, elävän olion ruumis
2. (fysiikka, matematiikka) kappale

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 17i pesa

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	keha	kehad
genetiivi	keha	kehade
partitiivi	keha	kehi kehasid
illatiivi	kehha kehasse	kehadesse kehisse
inessiivi	kehas	kehades kehis
elatiivi	kehast	kehadest kehist
allatiivi	kehale	kehadele kehile
adessiivi	kehal	kehadel kehil
ablatiivi	kehalt	kehadelt kehilt
translatiivi	kehaks	kehadeks kehiks
terminatiivi	kehani	kehadeni
essiivi	kehana	kehadena
abessiivi	kehata	kehadeta
komitatiivi	kehaga	kehadega

Liittyvät sanat

• laip

Yhdyssanat

• kehaline
• kehakultuur
• alakeha, allkeha, eeskeha, keskkeha, tagakeha, ülakeha
• inimkeha, lihakeha, loomakeha, surnukeha

Aiheesta muualla

• keha Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• keha sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.