kägu

Viro

Substantiivi

kägu (gen. käo, part. kägu)

1. käki (Cuculus canorus)

   Kägu kukkus mõne korra. – Käki kukkui muutaman kerran.

Synonyymi

• (puhekieli) kukulind

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 18 (nägu) nägu

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	kägu	käöd
genetiivi	käö	kägude
partitiivi	kägu	kägusid
illatiivi	käösse	kägudesse
inessiivi	käös	kägudes
elatiivi	käöst	kägudest
allatiivi	käöle	kägudele
adessiivi	käöl	kägudel
ablatiivi	käölt	kägudelt
translatiivi	käöks	kägudeks
terminatiivi	käöni	kägudeni
essiivi	käöna	kägudena
abessiivi	käöta	kägudeta
komitatiivi	käöga	kägudega

Liittyvät sanat

Yhdyssanat

• käopoeg
• käökell, kellakägu
• käokannus, käokuld, käopõll; käopäkk
• hoolekägu, õnnekägu, surmakägu, vaenukägu

Aiheesta muualla

• kägu Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)

Lähteet

• EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"
• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinna, Valgus, [1990] 2007. – ISBN 978-9985-68-054-8
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
• FS Eesti keele süntesaator