henkikulta

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

henkikulta

  1. (leikkimielinen) puhujan oma elämä
    Hyvä, että henkikulta edes säilyi.

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈheŋkiˌkult̪ɑ/
  • tavutus: hen‧ki‧kul‧ta

Etymologia[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]