eriline

Kohteesta Wikisanakirja
Siirry navigaatioon Siirry hakuun

Viro[muokkaa]

Adjektiivi[muokkaa]

eriline (gen. erilise, part. erilist)

  1. erityinen, erikoinen
    Ta ei teinud midagi erilist . – Hän ei tehnyt mitään erikoista.

Taivutus[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • eriline Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa
  • eriline sanastossa "[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik"

Lähteet[muokkaa]

  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
  • Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Verkkoversio: ÕS 2013