erehdyttäminen

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

erehdyttäminen (38)

  1. teonnimi verbistä erehdyttää

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi erehdyttäminen erehdyttämiset
genetiivi erehdyttämisen erehdyttämisten
erehdyttämisien
partitiivi erehdyttämistä erehdyttämisiä
akkusatiivi erehdyttäminen;
erehdyttämisen
erehdyttämiset
sisäpaikallissijat
inessiivi erehdyttämisessä erehdyttämisissä
elatiivi erehdyttämisestä erehdyttämisistä
illatiivi erehdyttämiseen erehdyttämisiin
ulkopaikallissijat
adessiivi erehdyttämisellä erehdyttämisillä
ablatiivi erehdyttämiseltä erehdyttämisiltä
allatiivi erehdyttämiselle erehdyttämisille
muut sijamuodot
essiivi erehdyttämisenä
(erehdyttämisnä)
erehdyttämisinä
translatiivi erehdyttämiseksi erehdyttämisiksi
abessiivi erehdyttämisettä erehdyttämisittä
instruktiivi erehdyttämisin
komitatiivi erehdyttämisine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo erehdyttämise-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
erehdyttämis-

Käännökset[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]