Siirry sisältöön

ainus

Wikisanakirjasta

Viro

[muokkaa]

Adjektiivi

[muokkaa]

ainus (gen. ainsa, part. ainsat ja ainust)

  1. ainoa, ainut,
    mitte ainutki – ei ainoatakaan

Taivutus

[muokkaa]

Liittyvät sanat

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

ainus

  1. (hellittelynimi) ainoa, ainokainen
  2. (hellittelynimi) armas
    Unes oma ainust näen ma .. (J.Kross)

Taivutus

[muokkaa]

Liittyvät sanat

[muokkaa]

Aiheesta muualla

[muokkaa]
  • ainus Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • ainus sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

[muokkaa]
  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
  • Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"
  • Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Verkkoversio: ÕS 2013