Siirry sisältöön

ära

Wikisanakirjasta
Katso myös: ara, Ara, ARA, åra, Ära

Ruotsi

[muokkaa]

Substantiivi

[muokkaa]

ära yl. (yks. määr. äran [luo], ei monikkoa)

  1. kunnia

Verbi

[muokkaa]

ära (1)

  1. kunnioittaa

Taivutus

[muokkaa]
Taivutus ära
Persoonamuodot
muotoaktiivipassiivi
preesensärar [luo]äras
imperfektiäradeärades
supiiniäratärats
imperatiiviära
Nominaalimuodot

Viro

[muokkaa]

Adverbi

[muokkaa]

ära

  1. pois, irti
    Nööp tuli ära. – Nappi lähti irti.
    Viska see ära! – Heitä se pois!
    Tule sealt ära! – Tule pois sieltä!
    Teeme ära! – Tehdään pois! Hoidetaan homma!
    Sa õpid eesti keele ruttu ära. – Opit nopeasti viron kielen.
  2. poissa, muualla
    Olin kolm aastat ära. – Olin kolme vuotta poissa.

Verbi

[muokkaa]

ära

  1. kieltoverbin imperatiivin yksikön 2. persoonan muoto; älä
    Ära räägi! – Älä puhu!
    Ära hiljaks jää! – Älä myöhästy!

Taivutus

[muokkaa]
PersoonaYksikkömonikko
1.ärgem
ärme
2.äraärge
3.ärguärgu

Aiheesta muualla

[muokkaa]
  • ära Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • ära sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)