nöyryytys

Wikisanakirjasta

Suomi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

nöyryytys (39)

  1. nöyryyttäminen

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈnøy̯ryːt̪ys/
  • tavutus: nöy‧ryy‧tys

Taivutus[muokkaa]

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi nöyryytys nöyryytykset
genetiivi nöyryytyksen nöyryytysten
nöyryytyksien
partitiivi nöyryytystä nöyryytyksiä
akkusatiivi nöyryytys;
nöyryytyksen
nöyryytykset
sisäpaikallissijat
inessiivi nöyryytyksessä nöyryytyksissä
elatiivi nöyryytyksestä nöyryytyksistä
illatiivi nöyryytykseen nöyryytyksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi nöyryytyksellä nöyryytyksillä
ablatiivi nöyryytykseltä nöyryytyksiltä
allatiivi nöyryytykselle nöyryytyksille
muut sijamuodot
essiivi nöyryytyksenä nöyryytyksinä
translatiivi nöyryytykseksi nöyryytyksiksi
abessiivi nöyryytyksettä nöyryytyksittä
instruktiivi nöyryytyksin
komitatiivi nöyryytyksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo nöyryytykse-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
nöyryytys-

Etymologia[muokkaa]

johdos verbistä nöyryyttää (nöyryyt- + -ys)

Käännökset[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]