meri

Wikisanakirjasta
Katso myös: Meri
Wikipedia
Katso artikkeli Meri Wikipediassa, vapaassa tietosanakirjassa.

Suomi[muokkaa]

Meri

Substantiivi[muokkaa]

meri (24)

  1. laaja maapalloa peittävä vesimuodostuma, jossa on suolaista vettä

Ääntäminen[muokkaa]

  • IPA: /ˈmeri/
  • tavutus: me‧ri

Taivutus[muokkaa]

  • Sanan taivutus on säännöllinen, mutta poikkeaa vokaalisoinnusta siinä, että partitiivimuodossa on etuvokaalin ä sijaan takavokaali a, merta.
Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi meri meret
genetiivi meren merien
merten
partitiivi merta meriä
akkusatiivi meri;
meren
meret
sisäpaikallissijat
inessiivi meressä merissä
elatiivi merestä meristä
illatiivi mereen meriin
ulkopaikallissijat
adessiivi merellä merillä
ablatiivi mereltä meriltä
allatiivi merelle merille
muut sijamuodot
essiivi merenä
(mernä)
merinä
translatiivi mereksi meriksi
abessiivi merettä merittä
instruktiivi merin
komitatiivi merine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo mere-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
mer-

Etymologia[muokkaa]

balttilainen laina[1][2]

Käännökset[muokkaa]

Liittyvät sanat[muokkaa]

merenpinnan taso, ulappa

Johdokset[muokkaa]
Yhdyssanat[muokkaa]

aavameri, Ahvenanmeri, aluemeri, avomeri, huutomeri, ihmismeri, Itämeri, jäämeri, Karibianmeri, kukkameri, latomeri, liekkimeri, matalameri, merenjumala, merenkulku, Merenkurkku, merenkäynti, merenlahti, merenmittaus, merenneito, merenpinta, merensaari, merenselkä, merensuojelu, merensyvänne, merentuoksu, merentutkimus, merenulappa, merenvaha, merenvihreä, meri-ilma, meri-ilmasto, meriahven, merialue, merialus, meriantura, meriarkeologia, meribiologia, merieläin, merielämä, merienkeli, meriensuojelu, merihanhi, meriharakka, merihauki, meriheinä, merihenki, meriherruus, merihevonen, merihiekka, merihirviö, merihätä, merijalkaväki, merikaali, merikaapeli, merikadetti, merikaisla, merikalastus, merikanuuna, merikapteeni, merikarhu, merikartta, merikasvi, merikasvisto, merikelpoinen, merikelpoisuus, merikerrostuma, merikipeä, merikortti, merikotka, merikrotti, merikuljetus, merikurkku, merikylpylä, merikäärme, merileijona, merilevä, meriliikenne, merililja, merilintu, merilohi, merilokki, merilukit, meriläinen, merimaali, merimahti, merimaili, merimaisema, merimakkara, merimatka, merimerkki, merimies, merimiina, merineula, merioikeus, merionnettomuus, meripalvelus, meripelastus, meripelastusalus, meripelastushelikopteri, meripeninkulma, meripeto, meripihka, meripoika, meripuolustus, meripyynti, meriraja, merireitti, merirosvo, merisaarto, merisairas, merisairaus, merisavu, meriselitys, merisika, merisipuli, merisota, merisotilas, meristrategia, merisumu, merisuola, merisää, meritaimen, meritaistelu, meritekniikka, meritie, meritiede, meriturma, meriturvallisuus, merituuli, meritähti, meriupseeri, merivahinko, merivakuutus, merivakuutusyhtiö, merivalta, merivaltio, merivalvonta, merivartija, merivartio, merivartioalus, merivartioasema, merivartiointi, merivartiosto, merivartiovene, merivene, merivesi, meriviitta, merivirta, merivoimat, merivuokko, meriväki, meriyhteys, pallomeri, Pohjanmeri, reunameri, sisämeri, sivumeri, syvämeri, tulimeri, ulkomeri, valomeri, valtameri, välimeri

Idiomit[muokkaa]

  • ei mennä merta edemmäs kalaan

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • meri Kielitoimiston sanakirjassa
  • meri Tieteen termipankissa

Italia[muokkaa]

Adjektiivi[muokkaa]

meri

  1. (taivutusmuoto) monikon maskuliinimuoto sanasta mero

Karjala[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

meri

  1. meri

Lähteet[muokkaa]

  • Karjalan kielen verkkosanakirja / toimittanut: Marja Torikka ; verkkosovellus: Jari Vihtari. Helsinki : Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2009.
Karjalan kielen verkkosanakirja

Livvi[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

meri

  1. meri

Lähteet[muokkaa]

  • Sanakniigu / onego.ru ["aunuksenkarjala-venäjä-suomi verkkosanakirja"]
Sanakniigu

Vepsä[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

meri (yks. gen. meren, mon. part. merid)

  1. meri

Liittyvät sanat[muokkaa]

Lähteet[muokkaa]

  • Vepsu-latviešu vārdnīca / Aldis Rozentāls. Rīgā: 2008
Vepsu-latviešu vārdnīca (Ladattava PDF 1.29 Mt)

Viro[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

meri (yks. gen. mere, yks. part. merd, adit. merre)

  1. meri
    Käisin meres ujumas.
    Kävin meressä uimassa.

Taivutus[muokkaa]

Sijamuotoja Yksikkö Monikko
Nominatiivi meri mered
Genetiivi mere merede
Partitiivi merd meresid
Illatiivi merre
meresse
meredesse

Liittyvät sanat[muokkaa]

Yhdyssanat[muokkaa]

Aiheesta muualla[muokkaa]

  • meri Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • meri sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet[muokkaa]

  • Soome-eesti suursõnaraamat [pöördpäring] / Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. – Tallinn : Eesti Keele Instituut; Helsinki : Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2003.

Võro[muokkaa]

Substantiivi[muokkaa]

meri (yks. gen. mere, yks. part. merd)

  1. meri

Lähteet[muokkaa]

  • Võro-eesti synaraamat / Jüvä Sullõv. – Tarto : Võro instituut, 2002.
Verkkoversio: Synaraamat

Viitteet[muokkaa]

  1. Hakulinen, Lauri: Suomen kielen rakenne ja kehitys, s. 353. Helsingin yliopiston suomen kielen laitos, 2000 (1978). ISBN 951-45-9221-2.
  2. Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja L–P. Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus ja Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1995. ISBN 951 717-711-9, ISSN 0355-1768.